Doktorikraadide oluline mõju vaimsele tervisele: andmed näitavad selget mõju

Doktorikraadide oluline mõju vaimsele tervisele: andmed näitavad selget mõju

Rootsi doktorantide uuring on näidanud doktoriõppe tohutut mõju vaimne tervis võib olla. Uuring annab põhjalikud andmed arutelude kohta Vaimse tervise kriis akadeemilistes ringkondades. Uuringud ja anekdootlikud tõendid on seda juba ammu näidanud Doktorandid on tohutu surve all kogemus avaldamiseks ning rahastamise ja töö leidmiseks jõhkra konkurentsiga keskkonnas.

Analüüsi käigus uuriti, mil määral määrati Rootsi doktorantidele psühhiaatrilisi ravimeid ja kuivõrd nad haiglasse sattusid vaimse tervise probleemide tõttu. Selles leiti, et mida kauem doktorandid keskmiselt õppimisel veetsid, seda rohkem tuge nad vajasid. Viiendal aastal vajasid doktorandid 40% tõenäolisemalt vaimse tervise ravimeid võrreldes aastaga enne lõpetamist (vt "Surve doktorantidele").

Uuring viitab sellele, et vaimse tervise probleemid "on süsteemsed ja on akadeemilisi ringkondi vaevanud mitu aastakümmet," ütleb Florida osariigis Bradentonis tegutseva ülemaailmse mittetulundusliku toetusrühma Dragonfly Mental Health asutaja Wendy Ingram. "Väga vähesed uuringud on uurinud vaimse tervise objektiivseid näitajaid," lisab Ingram.

Kasutades Rootsi haldusandmeid aastatel 2006–2017, jälgisid autorid rohkem kui 20 000 doktoranti enne ja pärast programmide alustamist. See võimaldas meeskonnal hinnata doktoriõppe otsest mõju õpilaste vaimsele tervisele, ütleb Rootsi Göteborgi ülikooli käitumisökonomist Eva Ranehill ja uuringu kaasautor. Eeltrükk 1, mis pole veel eelretsenseeritud, avaldati serveris SSRN.

Psühhoaktiivsed ravimid

Teadlased võrdlesid kraadiõppurite, magistrikraadiga inimeste ja üldkogumi valimi vaimse tervise teenustele juurdepääsu sagedust. Enne doktorantuuri alustamist kasutasid neid teenuseid sarnasel määral üliõpilased ja magistrikraadiga isikud. Kuid psühhiaatriliste ravimite, nagu antidepressandid ja rahustid, kasutamine suurenes kraadiõppurite ajal igal aastal. See saavutas haripunkti neljandal ja viiendal aastal – doktoriõppe keskmine pikkus enamikus riikides – ning langes seejärel kuuendal ja seitsmendal aastal.

Suurim risk saada doktoriõpingute ajal psühhiaatrilisi ravimeid oli naistel ja inimestel, kes olid neid ravimeid juba enne oma programmiga alustamist võtnud.

Autorid leidsid sarnase mustri, kui võrdlesid kraadiõppureid 18–70-aastaste üldpopulatsiooni valimiga. Enne programmide alustamist kasutasid kraadiõppurid vaimse tervise teenuseid madalamal tasemel kui üldrahvastik, kuid õpingute lõpuks olid määrad samad.

Uuring tõstatab küsimuse, kas akadeemilised keskkonnad on teistest sektoritest intensiivsemad. Küsitlused 2, 3 viitavad sellele, et ärevuse ja depressiooni esinemissagedus on kraadiõppurite seas kõrgem kui kogu elanikkonnas, kuid Ranehill ütleb, et on liiga vara teada, kas need seisundid on kraadiõppurite seas tavalisemad kui sarnaselt nõudlikul töökohal töötavate inimeste seas. "Uurime Rootsi andmekogumi tulevastes analüüsides erinevaid vaimse tervise tulemusi erinevates kutsevaldkondades," selgitab ta.

Rõhk suureneb

Uuring näitas, et ravimite kasutamine varieerus sõltuvalt akadeemilisest distsipliinist. Loodusteaduste doktorantide arv kasvas viiendal aastal 100% võrreldes doktorantuurieelse tasemega, samal ajal kui humanitaar- ja sotsiaalteadused kasvasid vastavalt 40% ja 50%. Arstitudengid seevastu retseptide arvu kasvu ei näidanud.

Ranehill ütleb, et seda võivad seletada erinevad normid valdkondade lõikes: "Mõnes valdkonnas olete tugevalt sõltuv oma juhendajast. Teistes olete rohkem eraldatud. Paljud kogenud inimesed aitavad palju, kuid mõned teevad vastupidist."

Saksamaa Würzburgi ülikooli neuroteaduste viienda kursuse doktorant Rituja Bisen teatab, et surve rahastamise hankimiseks ja väljaannete koostamiseks mõjutab inimesi. "Andmed tuleb genereerida nii kiiresti kui võimalik ning tunne, et konkurents rahaliste vahendite ja töökohtade pärast võib olla väga tugev, isegi doktoriõppe alguses."

Bisen, kes võitles ka täiendava ja sagedase stressiga, mis tekkis seoses doktorantuuris teise riiki kolimisega, ütleb, et tal vedas, et sai oma peamise juhendaja ja osakonna tugeva toetuse. Kuid mõnel tema sõbral teistes osakondades oli probleeme. "Pole tähtis, kui hea labor on; kui see tuleb mürgisest töökultuurist, ei tasu seda pikas perspektiivis jätkata."

Dragonfly, mille 2019. aastal asutasid pühendunud akadeemikud, katsetab suurepäraseid vaimse tervise programme 22 riigis enam kui 50 000 erinevatel karjäärietappidel olevale akadeemikule. Programmid hõlmavad koolitusi, mis kasutavad tõenduspõhiseid lähenemisviise vaimse tervise parandamiseks ning rühm avaldab tulemused 2026. aastal.

Bisen ütleb seda Tugivõrgustike leidmine laboris ja väljaspool seda aitas tal oma vaimset tervist kaitsta. "Hakkasin bioloogide rühmaga boulderingi tegema. Räägime stressist ja laseme auru välja. See on nagu tugirühm."

1. Bergvall, S., Fernström, C., Ranehill, E. & Sandberg, A. Preprint at SSRN https://ssrn.com/abstract=4920527 (2024).

2. Evans, T. M., Bira, L., Gastelum, J. B., Weiss, L. T. & Vanderford, N. L. Nature Biotechnol. 36, 282–284 (2018).

   Artikkel
   PubMed
   
   Google Scholar

3. Keloharju, M., Knüpfer S., Müller, D. & Tåg, J. Res. Eeskirjad 53, 105078 (2024).

   Artikkel
   
   Google Scholar

Laadige alla viited