Covid-19 pandeemia ajal Jaapanis mängijate seas läbi viidud uuringu kohaselt võib videomängude mängimine paar tundi päevas parandada vaimset tervist 1.

Uuring, mis viidi läbi detsembrist 2020 kuni märtsini 2022, näitas, et lihtsalt mängukonsooli omamine suurendab eluga rahulolu ja vähendab psühholoogilist stressi. Tulemused avalikustati tänaLoodus Inimese käitumineavaldatud.

Leiud on esimene samm mängude ja vaimse tervise eeliste vahelise põhjusliku seose näitamise suunas, ütleb psühholoog Andrew Przybylski, kes uurib, kuidas videomängud mõjutavad mängijate vaimset tervist Ühendkuningriigis Oxfordi ülikoolis. "Uuring on näide, mida mänguuurijad kogu maailmas peaksid tähelepanelikult jälgima, " ütleb ta. Küll aga võib juhtuda, et pandeemia ajal katse läbiviimine võimendas mängimisest saadavat kasu vaimsele tervisele, kuna inimeste vaimne tervis oli sel ajal üldiselt kehvem ja muude tegevustega tegelemiseks oli vähem võimalusi. Przybylski ütleb, et mõju heaolule tuleb katsetada väljaspool seda olukorda.

Kuigi uuringud on uurinud mängude mõju sõltuvusele, heaolule, kognitiivsele funktsioonile ja agressiivsusele, on tulemused erinevad. 2, 3. See uuring tugines suures osas vaatlusandmetele, mida ei saa kasutada põhjuse ja tagajärje eristamiseks, ütleb uuringu kaasautor Hiroyuki Egami, Tokyo Nihoni ülikooli käitumisteadlane. Paljud videomängude uuringud viiakse läbi ka kontrollitud laborikeskkondades, mistõttu on raske hinnata mängude mõju vaimsele tervisele igapäevaelus, lisab Egami.

Mängijad ühinevad

Kogu maailmas mängib videomänge umbes kolm miljardit inimest ja see arv on pandeemia ajal kasvanud. Jaapanis tõi see nõudluse kasv kaasa Nintendo Switchi ja PlayStation 5 (PS5) konsoolide puuduse. Selle lahendamiseks lõid jaemüüjad loteriisüsteemi, mis valis juhuslikult tarbijad, kes said konsooli osta, kui see saadavale tuli. Egami ja tema kolleegid nägid seda kui võimalust viia läbi loomulik eksperiment mängu ja vaimse tervise kohta.

Uuring keskendus 8192 loteriis osalenud inimesele vanuses 10–69 aastat. Meeskond kogus teavet nende vaimse tervise, videomängude omandiõiguse ja sotsiaaldemograafiliste omaduste kohta. Teadlased saatsid osalejatele viis küsitlusvooru, mis sisaldasid kahte kontrollnimekirja, mis mõõtsid psühholoogilist stressi ja eluga rahulolu. Osalejatelt küsiti ka, kas nad on viimase 30 päeva jooksul videomänge mänginud ja kui jah, siis kui kaua.

Osalejad, kellel oli võimalus osta Switch või PS5 konsool, kogesid psühholoogilise stressi vähenemist ja olid eluga rohkem rahul kui vastajatel, kes tulid loteriist tühjade kätega. PS5 omamisest saadav kasu vaimsele tervisele oli meeste, hardcore mängijate ja lasteta leibkondade seas rohkem väljendunud.

Teisest küljest näis Switchi omamine andvat suurema tõuke perede ja vähem kogenud mängijate heaolule. See võib olla tingitud sellest, et Switch on kaasaskantav konsool, mida saab mängida pere ja sõpradega, samas kui PS5 on ühendatud ainult teleriga ja seda kasutavad tavaliselt soolomängijad, ütleb Egami.

Eluga rahulolu

Videomängude mängimine ühel konsoolidest suurendas loteriis osalejate seas eluga rahulolu ja seda ühe lisapäeva jooksul parandas vaimne tervis veelgi. Positiivne mõju aga vähenes mängijate puhul, kes mängisid rohkem kui kolm tundi päevas, mis viitab sellele, et pikad mänguperioodid ei too kaasa vaimse tervise edasist paranemist.

"Need tulemused pole üllatavad," ütleb Austraalias Brisbane'is asuva Queenslandi tehnikaülikooli videomängudele spetsialiseerunud psühholoog Daniel Johnson. "Need sobivad sellega, mida oleme videomängurite kohta aastakümneid teadnud."

Przybylski lisab, et uuringus ei uuritud, millised muud tegurid võiksid mõjutada mängijate vaimset tervist, näiteks nende lähenemine mängimisele ja mängude valik.

Egami sõnul on järgmine samm uuringu kordamine, et näha, kas tulemused püsivad väljaspool pandeemiat. "Tulemus võib olla erinev," ütleb ta.