Paremäärmuslikud valitsused kavandavad Euroopa teadusuuringutele miljardeid kärpeid

Paremäärmuslikud valitsused kavandavad Euroopa teadusuuringutele miljardeid kärpeid

Parempoolsete parteide jõudmine valitsustesse kogu Euroopas tekitab teadusele muret. Need erakonnad, kelle fookuses on enamasti immigratsioon, näitavad poliitikaekspertide hinnangul vähest huvi uurimistöö vastu. Hollandis, kus islamivaenulik Geert Wildersi juhitud Vabaduspartei (PVV) moodustas juulis koalitsioonivalitsuse, valmistuvad teadlased 1 miljardi euro (1,1 miljardi dollari) suuruseks eelarvekärbeks, mis on viimaste aastakümnete halvim.

"Me räägime ajaloolistest kärbetest," ütleb Caspar van den Berg, Hollandi ülikoolide katusorganisatsiooni president. "See on tõesti rabav, kui raskelt tabab teadusuuringuid, haridust ja innovatsiooni kõigis sektorites."

Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Horvaatia on valinud ka valitsused, kuhu kuuluvad parempoolsed parteid. Kas juunis populistlikud parteid saavutasid Euroopa Parlamendi valimistel edu. Septembris juhtis valimisjaoskondi Austria Vabaduspartei osariigi valimistel.

Kuigi on ka erandeid, ei tunne need osapooled Hollandi Groningeni ülikoolist pärit Léonie de Jonge'i sõnul tavaliselt teadusuuringute ja innovatsiooni vastu huvi, mistõttu teadlased on kärbete suhtes haavatavad.

Drastilised kärped

Ülemaailmses teaduses keskmisest kõrgem Holland on nende riikide hulgas, mille teadussüsteemis toimub drastilisi muutusi. Eelmisel kuul avaldatud valitsuse eelarves tehti ettepanek kärpida ülikoolidele ja teadusele ligi miljard eurot aastas ning kärpida uurimistoetuste toetusi karjääri alustavatele teadlastele, avatud teadusele ja välistudengitele.

Kärped on samaväärsed umbes ühe suure ülikooli kaotamisega riigis, kus on vaid 14 ülikooli, ütleb van den Berg. Mitmed ülikoolid on suvel uute töötajate palkamise juba külmutanud. Amsterdami ülikool on kirjeldanud kärpeid kui suurimaid kärpeid alates 1980. aastatest.

Eelarve üheks suuremaks kannatajaks on 2022. aastal kasutusele võetud idufirmade stipendiumid ja stipendiumid, et anda uutele ja olemasolevatele teadlastele 300 000 euro suurust ühekordset toetust, näiteks doktorantide ja laborantide palkamiseks.

"Nende stipendiumide eesmärk oli luua ruumi sõltumatutele uudishimupõhisele uurimistööle, vähendades samal ajal töösurvet," ütleb Amsterdami teaduspoliitika rühma Young Academy esimees Eddie Brummelman. Hollandi akadeemikud on viimastel aastatel korduvalt streikinud, et juhtida tähelepanu suurele töökoormusele.

Kuid ilma nende vahenditeta sõltuvad noored akadeemikud veelgi enam konkurentsivõimelistest toetustest tööstuselt ja niigi ülekoormatud Hollandi teadusnõukogult (NWO), lisab ta.

NWO-d ootavad ka kärped: muudatustega eemaldatakse teaduse infrastruktuuri eelarvest igal aastal 30 miljonit eurot. Selle rahastust avatud teadusele vähendatakse poole võrra.

Eraldi kärbepaketis kärpis uus valitsus rohelise vesiniku projekte ja meditsiiniuuringuid toetanud Hollandi riikliku kasvufondi viimaseid osamakseid, säästes 6,8 miljardit eurot.

Keskendu immigratsioonile

Valitsuse vaateväljas on ka välistudengid. Koalitsioon soovib vähendada vastuvõttude arvu ja kärbib selle tagamiseks kõrghariduse eelarvest ligi 300 miljonit eurot.

Haridus-, kultuuri- ja teadusministeeriumi pressiesindaja selgitas, et valitsus otsustas seada esikohale turvalisuse, tervishoiu ja selle tagamise, et inimestel oleks rohkem raha taskus (valitsus alandab tulumaksu). "Kahjuks on selle võimalikuks tegemiseks vaja kärpeid paljudes valdkondades, sealhulgas hariduses ja teaduses."

Hollandi parlament kaalub tasakaalustatud rahvusvahelistumise seadust, mille eesmärk on tõkestada ingliskeelse õppe- ja teadustöö kasvu, mis on aidanud ligi meelitada rahvusvahelisi talente.

Ülikoole teeb murelikuks, et seaduse vastuvõtmise korral oleks kõigi bakalaureuseõppe programmide puhul nõutav luba inglise või mõnes muus võõrkeeles õpetamiseks.

Kui palju kursusi võiks sundida hollandi keelele üle minema, on siiani ebaselge, ütleb van den Berg. Kuid see samm võib vallandada välisteadlaste väljarände, kes ei taha või ei saa selles keeles õpetada. "Kardetakse kõige andekamate inimeste väljavoolu," lisab ta.

Poliitika on kooskõlas nende parteide eesmärkidega, kelle keskne probleem on immigratsioon, ütleb de Jonge. "Päeva lõpuks on see ainus asi, millest nad hoolivad," ütleb ta. "Teie valijad ei hooli uuendustest."

Kuigi muret teeb ükskõiksus teadustöö suhtes, on sellised erakonnad sageli vaenulikud ka ülikoolide suhtes, mida peetakse vasakpoolse "indoktrinatsiooni" bastioniks, lisab ta, muutes kõrghariduse ahvatlevaks kärbete sihtmärgiks.

Teaduse hooletussejätmine

Itaalias, kus parempoolne partei Itaalia vennad tulid võimule peaminister Giorgia Meloni ajal 2022. aastal Itaalia ülikoolide rektorite konverentsi pressiesindaja sõnul kärbiti ülikoolide rahastamist sel aastal ligikaudu 500 miljoni euro võrra, mille tulemuseks oli ligikaudu 9 miljardi euro suurune eelarve. Valitsuse pressiesindaja vastas, et suur osa sellest langusest tulenes rahastamise nihutamisest 2023. aastasse.

Teaduse hooletus ei piirdu alati paremäärmuslastega. Prantsusmaa uus paremtsentristlik valitsus on teadlastele pettumust valmistanud, loobudes pikaajalisest eelarve suurendamisest, kuna üritab riigivõlga vähendada.

Kuid immigratsioonist kinnisideeks olevate paremäärmuslike parteide tõus tõotab uurimistööle eriti kohutavalt, ütleb Hollandi Eindhoveni Tehnikaülikooli juhatuse president Robert-Jan Smits. "Need on ühe probleemiga pooled," ütleb ta. "Teaduse osas ei paista nad tegelikult hoolivat ja neil pole poliitikat."