Usaldus teadlaste vastu hakkab USA-s lõpuks tõusma, kuid ainult veidi

Usaldus teadlaste vastu hakkab USA-s lõpuks tõusma, kuid ainult veidi

Esimest korda pärast seda COVID-19 pandeemia algus Usaldus USA teadlaste vastu on suurenenud – kuigi veidi, see näitab küsitlus, mis viidi läbi kaks nädalat enne USA presidendivalimisi.

Washingtonis asuva Pew Research Centeri täna avaldatud küsitlusest selgus, et vastajate osakaal, kes usuvad, et teadlased tegutsevad avalikkuse parimates huvides, tõusis 76%-ni, võrreldes 73%-ga aasta tagasi (vt “Usalduse tagasihoidlik tõus”). See aga langetab usalduse alla 87%, kes usaldas teadlasi 2020. aasta aprillis, vahetult pärast sulgemiste algust. Raporti juhtiv autor ja Pew Centeri uuringute asedirektor Alec Tyson ütleb: "See tähistab uut nihet pandeemia ajal täheldatud usalduse langusest teaduse vastu."

Tulemused sobivad teiste andmetega, mis on teadlastele hea uudis. 2022. ja 2023. aastal 67 riigis enam kui 70 000 inimest hõlmanud uuring näitas, et teadlaste usaldus on üldiselt kõrge, selgub jaanuaris OSF-i serveris avaldatud eeltrükist. 1.

"Puuduvad andmed, mis toetaksid üldist teaduse usalduskriisi," ütleb Cambridge'i osariigi Harvardi ülikooli teadusajaloolane Naomi Oreskes ja eeltrüki kaasautor. Ta lisab, et Pewi leiud on teadusringkondadele "väga rahustavad".

Mõned teadlased kardavad, et kliimamuutusi eitava ja föderaalteadlasi halvustava Donald Trumpi uuesti valimine 5. novembril võib õõnestada üldsuse usaldust teaduse vastu ja anda potentsiaalselt märku lõhest teadlaste ja mõne USA avalikkuse vahel.

Teadlased ei tea veel, kuidas poliitilised muutused mõjutavad avalikku arvamust teadlaste suhtes, ütleb Niels Mede, Šveitsi Zürichi ülikooli teaduskommunikatsiooni uurija ja eeltrüki kaasautor. Kuid Pew uuringu ajastus tähendab, et seda saab kasutada võrdlusalusena teadusesse suhtumise jälgimiseks Trumpi teisel ametiajal, lisab ta.

Partisanide diviis

Tyson ja tema kolleegid küsitlesid 21. kuni 27. oktoobrini veebi- ja telefoniküsitluste abil 9593 USA elanikku. Osalejatel paluti märkida, mil määral nad nõustuvad väidetega teadlaste intelligentsuse, suhtlemisoskuse, avalikkuse kaastunde ja poliitikasse kaasamise kohta.

Ligi 90% küsitlusele vastanutest, kes tunnistasid end demokraatideks, ütlesid, et usuvad, et teadlased tegutsevad avalikkuse huvides. Vabariiklaste näitaja oli 66% — 5 protsendipunkti kõrgem kui eelmisel aastal. Vastajad olid aga järsult lahkarvamusel küsimuses, kas teadlased peaksid osalema teadusküsimusi käsitlevates poliitilistes debattides, 51% toetas aktiivset rolli ja 48% ütles, et teadlased peaksid nendest aruteludest kõrvale jääma.

See tähendab, et "inimesed tahavad teadust usaldada, kuid nad pole alati kindlad, et saavad teadlasi usaldada", et jätta oma mõju avaldamisel kõrvale isiklikud eelarvamused, ütleb Ann Arboris asuva Michigani ülikooli uuringuteadlane Arthur Lupia.

Pew aruanne näitas ka, et vaid 45% vastanutest usub, et teadlased on head suhtlejad ja 47% arvab, et teadlased tunnevad end teistest paremana. Nature'iga rääkinud teadlased väidavad, et teadusringkonnad peaksid selle tagasiside vastu võtma ja selle järgi tegutsema.

"Üks asi on midagi avastada – teine ​​asi on seda tõhusalt selgitada," ütleb Lupia. "Et teadusel oleks avalik väärtus, peame tegelikult tegema mõlemat."

Oreskese sõnul peaksid kommunikatsioonidilemma lahendamiseks teadusprogrammid oma õppekavadesse lisama rohkem avalikkusele suunatud kirjutamist ja kõnelemist. Mede soovitab teadlastel osaleda lastekoolides toimuvatel teadusmessidel, osaleda kogukonnaprojektides ja leida muid võimalusi inimestega silmast silma suhelda.

"Siin on teadlastel, eriti valitsusasutustel, oluline võimalus," ütleb Oreskes, "vaadata ausalt läbi viisid, kuidas nende suhtlusstrateegiad on pandeemia ajal ebaõnnestunud, ja kaaluda, kuidas nad saaksid tulevikus paremini hakkama saada."

1. Cologna, V. et al. Eeltrükk OSF Preprintsis https://doi.org/10.31219/osf.io/6ay7s (2024).

Laadige alla viited