Atlandi ookeani orkaanide ägenemine ookeanide soojenemise tõttu

Atlandi ookeani orkaanide ägenemine ookeanide soojenemise tõttu

Kliimamuutused Modelleerimisuuringu kohaselt tugevdas märkimisväärselt peaaegu 85% Põhja-Atlandi aastatel 2019–2023 tabanud orkaanidest 1. Nende orkaanide tuulekiirus kasvas keskmiselt ligi 30 kilomeetrit tunnis – sellest piisab, et tõsta 30 tormi võrra Saffir-Simpsoni orkaani intensiivsuse skaalal.

Täna ajakirjas Environmental Research: Climate avaldatud uuring näitab teed Orkaani intensiivsuse suurenemine Atlandi ookeani soojenemise tõttu, mis omakorda on põhjustatud inimese põhjustatud kliimamuutustest. Kaasnev aruanne, mis põhineb uue uuringu metoodikal, viitab sellele, et kliimamuutused on sel aastal tugevdanud kõiki 11 Põhja-Atlandi orkaani.

"Meie, inimesed, jätame oma jälje kõikjale, kaasa arvatud need orkaanid," ütles Daniel Gilford, uuringu juhtiv autor ja New Jersey osariigis Princetonis asuva mittetulundusliku uurimisorganisatsiooni Climate Centrali kliimateadlane, kes koostas kaasneva aruande. "Kui suudame tõsta merepinna temperatuuri, saame suurendada ka orkaani pöörlemiskiirust."

Uuring lisab kasvavale hulgale uuringutele, mis näitavad, et globaalne soojenemine suurendab orkaanide arvu. Uuringud on näidanud, et globaalse soojenemise tõttu tõusvad mered intensiivistavad ka orkaane. Lisaks löövad tormid hooaja alguses ja toovad rohkem sademeid kui varasemad orkaanid.

Laastavad tagajärjed

Atlandi ookeani orkaanihooaeg oli sel aastal laastav. Näiteks augustis USA kaguosa läbinud orkaan Helene tõi kohati ligi 80 sentimeetrit vihma. Torm nõudis üle 200 inimelu ja tekitas kuni 250 miljardi dollari suuruse kahju – summa, mis aitaks Helene 2005. aasta orkaani Katrina ees olla USA kulukaim orkaan.

Põhja-Carolina osariigis Asheville'is, Helene enim kannatada saanud USA linnas, olid French Broad Riveriga külgnevad alad "täielikult laastatud ja ära kistud", teatab Carl Schreck, Asheville'i Põhja-Carolina osariigi ülikooli troopiline meteoroloog. Piirkond "koges rohkem tuulekahjustusi, kui oleksin oodanud orkaanist selles madalas sisemaal," lisab ta, selgitades, et tuul lõhkus puid ja elektriliine ning häiris mitmeks päevaks sidet linnaga. Climate Centrali aruande kohaselt olid Helene tuulekiirused, mis olid haripunktis 140 miili tunnis, umbes 16 miili tunnis suuremad, kui need oleksid olnud ilma Atlandi ookeani soojendava mõjuta.

Üleujutused kahjustasid Asheville'i kesklinnas asuva riikliku ookeani- ja atmosfääriameti (NOAA) riikliku keskkonnateabe keskuste veetorustikku, mis arhiveerib globaalseid ilma- ja kliimaandmeid. See katkestas keskuse superarvutite jahutamise, teatab Schreck. "Tormijärgsetel päevadel sõideti tuletõrjeautoga ühele kohalikule järvele" ja pumbati järvevett jahutussüsteemi täiendamiseks. Mõned arvutid kuumenesid üle ja vajavad väljavahetamist ning sündmus lükkas Climate Centrali raporti edasi, mis põhines keskuse andmetel. Andmed aga kaduma ei läinud, paberid jäid kuivaks ja keskus on taas töökorras, ütleb ta.

Ohtlikud veed

Orkaanide jõuallikaks on soe ookeanivesi. Teoreetiliselt, mida soojem on vesi, seda suurem on orkaani intensiivsus, mõõdetuna tuule kiirusega. Kliimamuutused on andnud palju kütust: merepinna temperatuur on Atlandi ookeani põhjaosas alates 1900. aastast kliimamuutuste tõttu tõusnud umbes 1°C võrra.

Et selgitada kliimamuutuste mõju hiljutiste orkaanide intensiivsusele selles piirkonnas, simuleerisid Gilford ja tema kaasautorid, kuidas kõik 49 orkaani, mis tabasid Atlandi ookeani põhjaosa aastatel 2019–2024, oleksid arenenud, kui kliimamuutus poleks ookeani soojendanud. Seejärel võrdlesid teadlased simuleeritud tormide tuulekiirusi tegelike tormide omadega.

Kliimamuutused intensiivistasid 30 orkaani nii palju, et need võidi paigutada Saffir-Simpsoni skaalal ühe kategooria võrra kõrgemale, kui need oleksid olnud ilma kliimamuutusteta. On tõenäoline, et kliimamuutused on viie tormi – Lorenzo (2019), Ian (2022), Lee (2023), Miltoni (2024) ja Beryli (2024) – viinud viimase viie aasta jooksul 5. kategooria orkaanideks, mida NOAA on kirjeldanud kui "katastroofilist".

"Uuring teeb suurepärast tööd meie täheldatud muutuste kvantifitseerimisel," ütles Floridas Tallahassee ilma- ja kliimaprognoosimisettevõtte Weather Tiger kaasasutaja ja peameteoroloog Ryan Truchelut. Ta rõhutab, et uuringu autorid kasutasid parimaid olemasolevaid andmeid ja sobivaid statistilisi meetodeid, et teha kindlaks, kas orkaan on kliimamuutustest mõjutatud.

Schreck usub, et uuring on vajalik, kuid kritiseerib, et iga tormi ühe tuulekiiruse suurendamise määramine, nagu autorid tegid, selle asemel, et määrata veapiiridega väärtuste vahemik, on "liiga lihtne". Ta ütleb, et uuringu mudel ei võta arvesse kõiki ookeanitingimuste ja tormikäitumise tegelikke keerukusi, mis tekitavad ebakindlust.

"Kliimamuutus on käes," selgitab Gilford. "Me peame kiiresti pidama rohkem vestlusi meie kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise üle."

1. Gilford, D. M., Giguere, J. & Pershing, A. J. Environ Res Climate https://iopscience.iop.org/article/10.1088/2752-5295/ad8d02 (2024).

   
   Google Scholar  

Laadige alla viited